Kaputt osa 2.

On august 23, õhtu. Seisame keset Silvrettat. Kuskil bussipeatuses. Õnneks vaade on ilus.

Saan siis teada, et Maiduk suri ratas paugust keset tõusu välja. Hakkame asja uurima. Starter veab mootorit ringi aga muid elumärke masin ei näita. 

Õlituluke nagu vilgub. Ennemalt ka sellel rattal õli tarbimisega probleeme olnud ja õnneks meil liiter mootoriõli selle tarbeks kaasas. Kallame juurde aga ei aita. Laseme mootoril mõned minutid jahtuda aga ka see ei aita. Proovime mäest alla tuimalt käima lükata aga ei midagi. Isegi mitte pisemat elumärki andvat turtsatust mootorist.

Tundub olevat tõsisem probleem. Hakkame ratast lahti kiskuma. Plastikute eemaldamisel paistab jahutusvedeliku paagis suht tühi seis. Vaatame GPSist, et lähim tankla on 28km kaugusel. Umbes 30+ min sõitu selle tee peal. Mis seal ikka, valikut pole. Kiman üksinda tanklasse jahutusvedeliku järgi. Silvrettat läbides mõtlen, et küll mul veab, et mul on vabandus kiirustada. Tee on väga kiire ja looklev. Nauditav sõita isegi sellises olukorras. 

Tanklast võtan kaks potsikut jahutusvedelikku ja kiman tagasi. Läbin väikseid alpi turismikülakesi kus elu käib omasoodu edasi. Tolliputkas seletan müüjale olukorda ja ta laseb mind ilma rahata läbi. 

Jõuan peatselt tagasi teiste juurde. Minu lootused, et vahepeal mingi positiivne muutus on tekkinud on asjata. Vahepeal on lihtsalt hämaramaks ja külmemaks läinud. Kallame vedeliku sisse aga ka see ei aita midagi. Ratas sama tumm nagu ennem. Oleme nõutud edasi. Hakkame rattalt paaki maha kakkuma, et südamele ligi pääseda.

Üritame järjest asju välistada. Käime kaitsmed üle. Ok. Bensu paistab peale saavat. Ok. Võtame küünlad maha ja vaatame nendele peale. Ok. Proovime sädet. Njet. Okei sädet ei saa. Uurime ja puurime veel kolmveerand tunnikest. Helistame mehaanikule. Internetti ei saa kuna oleme mägede vahel. Läbi telefoni püüame internetist ka abi leida. Aga lõpuks peame ikka alla vanduma. Seda masinat tööle me mäe otsas enam ei saa. Selleks hetkeks on juba kottpime. Paar autot isegi peatusid ja küsisid kas vajame abi aga ei oskand mingit abi neilt küsida millest meil kasu oleks olnud.

Otsustame, et peame ööbimiskoha leidma. Õhtul on juba väga krõbe olla. Variante transpordiks väga pole. Kaks tsiklit, kolm inimest, kolm pagasit. Taavo võtab oma pagasi selga. Maidu pagasi paneme Taavole istmele. Mait tuleb koos minu pagasiga mulle peale. Stardime mäest alla pilkases pimeduses. 

Sõit on aeglane ja ettevaatlik. Jõuame esimese hotellini paar km eemal. Tegu mingi neljatärnilisega. Määrdunud motovarustusega hilisõhtul retseptsiooni sisenedes vaadatakse meid nagu napakaid ja imeliku muigega öeldakse, et toad on otsas. Tagantjärele mõeldes oleks selle koha hinda teada saades me ilmselt väljas külmas maganud. Otsustame mäest allpool asuvas külakeses oma õnne proovida ja mäel asuvate hotellidega mitte oma aega raisata. Sõidame natuke veel nagu mustlaste kilakolavoor edasi ja jõuame varsti külakesse. Hotelle on seal iga 100m tagant aga kõik paistavad samast mastist nagu mäel olev tõusikute hotell. Esimesest kus Mait jutul käib tuleb sama vastus "tube pole" millele järgneb imelik irve. Vahepeal on Taavo leidnud mingi motomeeste hotelli kus lubatakse meile toad leida. Pargime masinad ära ja otsutame sinna minna. 

To be continued...

Austria - Itaalia - Sveits - Liechtenstein - Austria .... Kaputt

Viimased päevad on nii väsitavad olnud, et pole jõudnud midagi siia sodida. 

Alustan siis sealt kus viimati pooleli jäi...

On kolmapäev august 23. Ärkame väikses Austria külakeses ja tõotab tulla ilus päev. Täna on plaanis mitu ägedat teed läbi sõita ja mitmes erinvas riigis ära käia. Marsruudi pikkus 500km kopikatega ja sihtkohaks Füssen Saksamaa.

Hommik on alguses jahe nagu ikka aga päeva peale läheb soojaks. Teed on vaimustavad ja see päev on palju erinevaid sõiduelamusi. 

Itaalias läbime Reschen passi ja oleme vaadetest lummatud.

Sveitsis teeme kiire lõuna ja tuiskame edasi. Liechtenstein möödub kiirelt. Välja arvatud pisike ummik Austria piiril. Masinad sumisevad ilusti. Kallame ja tallame. 

Jõuame Austriasse ja suundume Silvretta poole. Lõpuks jõuame tollini ja soetame piletid üleminekuks. Sätin kaamera kiivrile, et sõitmis filmida. Natuke on kiire, sest peame õhtuks veel Saksamaale jõudma ja 150km on jäänud aga pole hullu. GPSi hinnangul peaksime napilt jõudma hotelli Check-iniks. 

Hakkame kurve võtma. Alguses aeglasemalt aga siis kiidemini kuna tunnetus läheb paremaks ja enesekindlus kasvab. Võtame kurve järjest kiiremini. Tee on kuiv ja puhas, liiklust on vähe. 

Kuna sõidame kolmekesi ja minu ratta peal on GPS siis olen tavaliselt esimene. Harjumusest vaatan pidevalt peeglitesse, et kas kõik kaaslased on näha ja kedagi kaduma pole läinud. Eriti siis kui käänulised teed on ja kellegil võib midagi kurvis juhtuda. 

Oleme umbes poole Silvretta peal kui pärast kurvi ei näe kedagi enam peeglist. Vaatan mäest alla ja näen ainult Taavot. Raadiosaatjast kuulen katkendlikult, et Maiduga on midagi juhtunud. Maitu ma ei näe. Süda jätab lööke vahele. Mõtlen, et nüüd on midagi hullu juhtunud.

Pööran tsikli kärmelt ringi ja hakkan mäest alla liikuma. Mait ilmub vaatesse. Näen, et tal tsikkel käekõrval. Mõte on ikka, et kas motikas libises alt ära või midagi. Aga vähemalt ta ise paistab terve. Süda hakkab taas normaalselt lööma.

Ja tänaseks kõik. Ei jõua edasi kirjutada.  

To be continued...

Austria - Itaalia -Austria - Vaated

Ma ei tea kas väsimus akumuleerub või oli täna lihtsalt karm päev aga praegu on jube roidunud olla. Kuigi läbitud distants oli tripi kõige lühikesem, ainult 350km. Selle läbimiseks läks 10h.

Hommikut alustasime uuesti Grossglockneri külastamisega, sest eile tuiskasime sealt läbi. Hommik oli üsna karge aga mitte nii hull kui eile õhtul.

Pärast kohustuslike selfiesid jätkasime Timmelsjochi poole.

Enne vahesihtkohta jõudmist avastasime natuke alpijõgesid.

Enne Timmelsjochi läbisime väiksema alpi passi, mis viis meid Itaaliasse. Selle ligidal oli resto kus juhtus naljakas lugu. Tellisime oma söögid ära ja panime nahka. Nagu ikka söögilauas kohane hakkasime telefone näperdama aga selgus, et levi pole. See tähelepanek viis mõttele, et ilmselt selles restos pole ka kaardimakset. Lugesime Taavo kopikad kokku ja saime 30,40.  Tegime natuke ka aritmeetikat ja saime arveks umbes 32 koma midagi. Teenindajaga rääkimisel selgus, et kaardimakset tõepoolest pole. Andsime talle siis häbelikult Taavo kopikad ja roomasime vaikselt häbenedes minema. 

Täna sai nii mitu Alpiteed läbitud, et kõrvad tahavad rõhu muutuste pärast peast kukkuda. Timmelsjoch oli üliäge tee. Väga kiire ja liiklust ka praktiliselt polnud. Tee timmelsjochini oleks ka nagu loodusmaalist välja kukkunud.

Homme on ambitsioonikas päev. Peaksime sõitma Austriast Itaaliasse sealt Sveitsi sealt Lichesteini tagasi Austriasse ja siis Saksamaale ööbima. Kogudistants umbes 500km. 

Tsehhi - Austria - Keerdtrepp

Täna oli hiline start, alles kell 9 saime liikuma. Ilm oli hommikul päikseline aga jahe. 

Täna oli esimene päev kus läbisime teadlikult koostatud marsruudi järgi. Eelmistel päevadel oleme liigelnud GPSi suva järgi. Tänase marsruudiga jäin üsna rahule. Oli palju häid teid ja saime kõvasti kallutada. Kokku sõitsime umbes 520km.

Prahast tulek algas suure maanteega aga üsna pea keerasime väiksemale teele ära. Siis läksid asjad põnevaks.

Tsehhi - Austria piiri juurde jõudes hakkasid pihta korralikud looklevad ja tõusvad langevad teed. Liiklus oli teel väga minimaalne ja sai korralikult enda sõidule keskenduda.

Austrias pani GPS pange ja natuke aega seiklesime, et õiget rada leida. Õnneks selle peale kaua ei läind ja varsti saime õigele rajale tagasi.

Marsruut viis üle erinevate mägede ja läbi väikeste linnakeste. Mingi hetk jõudsime teesuluni ja pidime ümber navigeerima. Täpselt ei tea aga arvan, et seal oli  varing toimunud, kuna terve tee oli kinni. Ehitust ka ei paistnud.

Õnneks saime mööda kiirteed üsna kähku ringi. Kell hakkas hiliseks muutuma ja kiirustasime Grossglocknerile, kuna mägi suletakse õhtul. Alguses oli natuke külm aga iga meetriga tõustes läks järjest külmemaks. Motikale andis ka õhu hõredus tunda ja täitsa tipus oli minek üsna pärsitud.

Kuna ilm oli selge siis vaated olid ilusad aga külma ja kiirustamise tõttu ei saanud midagi pildile ega videole jäädvustada. Kraade oli mäel heal juhul 5 või isegi alla. 

Kell 20 läbi jõudsime oma ööbimiskohta ja sättisime end sisse. Positiivne on see, et täna jäid kõik asjad kuivaks ja midagi kuivatama ei pidand.

Homme tiirutame Austrias ja korraks põikame Itaaliast ka vist isegi läbi.

Poola - Tsehhi

Tere kallis päevik...

Täna sõitsime Poola kiirteel.

Vägev! 

The end.

Tegelt see asi nii labane polnud. 

Sõit algas natuke enne kella kaheksat. Tundus, et pääseme kuiva nahaga aga peatselt tervitas tuttav ktabin kiivril. Mis seals ikka, vammused jällle selga:

Alguses saime pikalt töristada tee ehituse peal. Kilomeetrid veeresid teosammul. Warsawi ligidal saime aga korraliku tee peale ja seal tegime tripi kiiremad kilomeetrid. Ühtlasi tegin ka rekordi paagitäiega kõige vähem läbitud kilomeetrites (155km). Teiste rattad nii janused pole. 

Kiirtee kilomeetrid on üsna väsitavad. Teatud kiidusesta alates on tuuletakistus nii metsik, et raske on rattaseljas püsida. Kuigi meeldiv oli kilomeetreid sulamas näha tervitasin hetke, kui saime väiksemale käänulisele teele ja ei pidanud enam lenksudest kümne küünega kinni hoidma.

Mingi hetk Poolas kakkusin oma motikal eest tuulevisiiri maha. Visiir on täpselt sellise rumala kõrgusega, et torsolt võtab tuule ära aga kiivri kõrgusele tekitan turbulentsi. 

Tsehhis läks ilm ilusamaks, kuigi saime korraks ka siingi veel vihma kaela ja pidime uuesti vihmariided selga ajama, mis vahepeal said seljast roogitud.

Hommikul ostsime Poolast kõik uued ägedad bensukaprillid mille Tsehhis ilmunud päikese tõttu saime ära proovida:

Poolat läbides suutsin ka osa oma saabasdest motika sumpade külge kõrvetada:

Kogudistantsiks sai täna 780km. Läbisime selle koos peatustega umbes 11 tunniga. Prahasse jõudsime kell 18:30.

Ööbimiskohaks on meil mingisugune B&B:

Homme võtame suuna Austriasse ja läbime selle reisi esimese alpipassi. Loodame, et ilm peab vastu ja vihmariideid välja ei pea võtma.

Eesti - Läti - Leedu - Poola - Alpentripi algus...

Selle reisi kirjutised on teieni toodud Google Pixel XL telefoni jõul. Seega vabandan ette, kui postitused on lakoonilised või imelikult vormitud.

Täna algas meie Alpentripp 2017. Reisi hakkasime plaanima kuskil aasta alguses. Mõte oli võimalikult ainult hädavajalik kaasa võtta ja Alpidesse tiirutama minna. Peamine rõhm sõitmisel. Algselt pidi olema neli meest ja neli ratas. Teatud asjaoludel pidi üks meestest paraku nädal enne reisi loobuma.

Marsruut algab Eestist ja viib meid 8 päevaga läbi 11 riigi. Sõidetav osa marsruudist on ligikaudu 5000km.

Tänane päev oli pühendatud Poola jõudmiseks. Läbisime 822km ja jõudsime Lomza alla. Läbitavad lõigud jäid 250-310km vahele. Täna tegin ka oma tsikliga ühe paagitäiega läbitud kilometraasi rekordi 311km. 

Tallinnast alustasime sõitu kell 7 hommikul:

Päev enne näitas ilmaennustus vihma aga ilmaga joppas meil kõvasti. Hommikul oli kerge udu ja natuke jahe aga kella 9 paiku hakkas soojaks minema.

Lätisse jõudes läks ilm väga soojaks ja tuli hakata varustust maha koorima. Lõpuks jäi ainult tagi palja naha peale. Temperatuur oli nii soe, et isegi maantee kiirusel ei jahutunud maha. 

Pärast 500km hakkasid väsimusmärgid nähtavale tulema:

Poola piiril oli metsik kogus rekkasid aga saime neist kiirelt mööda. Tühja tsikliga on oluliselt kiirem ja lihtsam manööverdada. 

Umbes 50km enne sihtkohta saime korraliku vihma kaela. Tõmbasime vihmavarustuse selga ja jätkasime teekonda. Viimased kilomeetrid olid üsna vaevalised. Kõik kehaosad hakkasid ära väsima ja tegid valu.

Hotelliks meil Belfort Hotell. Tuba on nelja voodiga üsna pirakas. Välimuselt täitsa korralik. Asukoht on mingi rekkade marsruudi ääres seega neid paistab siit mööda vooeivat ööpäev läbi.

Õhtu lõpetasime hotelliga ühes majas olevas pubis korraliku õhtusöögiga:

Pärast õhtusööki tõmbas kehal ja vaimul keti korralikult maha. Tuppa jõudes jäid mehed sinna magama kuhu kukkusid.

Homne kava näeb ette 780km Prahasse sõitu. Loodetavasti taastume ööga tänasest päevast ja homme midagi tunda ei anna. Ülehomme peaksime juba Alpides keerutama.