neljapäev, 26. juuni 2014

Taamal paistab päike...

Kilometraas oli täna suhteliselt väike aga päev tundus pikk. Ehk sellepärast, et saime nii hilja liikuma ja katkendliku une pärast öösel. 

Kontsertilt tagasisõitmine öösel oli tõepoolest paras tsirkus. Vahepeal oli tunne nagu sõidaks Indias. Autode, mopeedide, jalgrataste ja jalakäijate vahel sõeludes. Ime, et kuskilt mõni lehm veel välja ei ilmunud. Kõik autojuhid olid Riias küll viisakad ja vahele lasti ilma probleemideta. Kontsertilt tulevad jalakäijad, jalgratturid ja mopeedijuhid olid selle eest ettearvamatud. Kohati vaadates ja kuulates seda inimmassi oleks võinud arvata, et tegu oli lähedal asuvast loomaaiast põgenenud loomadega. Suht kiiresti saime tulema aga nõkerdamise peale huugas tsikkel jalgevahel. Õhkjahutusega mootoritele ei meeldi väga liikluses passida. Lõpuks tegi juba õmblusmasina häält aga vähemalt külm ei olnud. Keegi oleks nagu lõkke teinud jalgevahele.

Minu katkendlik uni oli tingitud sellest, et eile õhtul rääkis Riin mingit õudusjuttu kuidas kellegil tõsteti tsikkel kaubiku peale ja pandi vuuki. Isaga telefonis rääkides luges tema ka mulle veel sõnad peale parkimise osas, et ikka kindlasse kohta jne. Öösel kell kolm ärkan unest, kus kellegi viimane lause mulle on selle kohta kuidas mu tsikkel on kaubiku peale tõstetud ja vuuki pandud. Korralik kandepind paranoiaks olemas. Lähen aknale vaatama, kas motikaga kõik korras ja näen mingit valget kaubikut ilusti motika kõrvale pargituna. Natuke eemal mingi jobu sööb kapuuts peas sihvkasid ja vahib närviliselt ringi. Kell kolm öösel. Üldse ei ärata kahtlust. Seda nähes enam und ei tulnud ka. Jälgisin seda sihvkade õgijat nii kaua kuni sain aru, et tegemist oli hotelli töötajaga kes ootas oma semusid, et kaupa laadida. Laadimisega nad Riinu une peale käisidki. Siis sain ise uuesti magama jäädud. (Siinkohal märgin ära, et selle teksti kirjutamisel tuli just läpparil juhe tagant ära ja pilt läks kotti. Google Chrome kiituseks on ta terve mu kirjutatud teksti siiski maha salvestanud. Vedu! Ma poleks uuesti kirjutama viitsinud hakata. Aga jätkame siis.)

Nii nagu Lätis on ka Leedus kombeks paljudel täiesti tee ääres sõita kuna nende teeäärsed ribad on väga laiad. Aga miskipärast tundus, et täna kõik leedukad hakkasid möödasõite just siis tegema kui meie nendega praktiliselt kohakuti olime ja me enda reas ilusti sõitsime. Tihti ka kohtades kus kaks autot ja tsikkel väga kõrvuti ei mahugi. Üleüldse hiilgavad Leedu numbrikatega sõiduautod oma möödasõitude ja mõtetute manöövritega. Mingi rahvuslik teema vist. Eesti, Läti liiklus selle kõrval on nagu musternäidis õpikust (minu arvates).

Kell on kümme. Riinu magab juba. Peab ka magama sättima. Homme tuleb maraton. Siiani kõige pikem distants korraga. Kui oleks sujuv sõit poleks asi nii hull aga rekkade ja muude kaskadööride jälgimine väsitab. Ärkamine on sätitud 06:30 peale, et saaks võimalikult varakult liikuma. Tsehhi jõudmine on aja peale, sest ööbimiskohas lõppeb 20:00 checkin. 700km Poolat ootab ees. Tänane koht on mõnusalt rahulik, ehk puhkab homseks välja. 700km pole küll ironbutt'i väärilik aga päris niisama selle peale ei sülita ka.

Ahjaa. Arvestasin, et ratas võtab keskmiselt 7,5l/100km. Suur mootor ja täislast. Arvutasin viimaste paagitäite pealt ja sain 6,6. Täislastiga muidugi pöördeid üle 5k ei lase. Nii väikest kütusekulu ma polegi selle rattaga näinud. Meeldiv üllatus.

Head ööd ja head nädalavahetuse alguse algust...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar