12.07 Austria-Tšehhi-Poola

Paksus karulaanes, metsakurus suures, kõrge kuuse all...siin me hetkel oleme...müristab ja lööb välku. Viimased 300 kilomeetrit sõitsime vihmas, viimased 100 pimedas. Viimane kilomeeter pilkases pimeduses ja tugevas sajus, paksus metsas, olematul teel. Polnud teeviita, igasugustel interaktiivsetel kaartidel puudus tee üldse. Nii mõnigi kaotas närvi. Kokku läbisime 986 km. 

Aga tänase päeva algusest alates....Motikale hääled sisse kell 8:30. Siin veel pilt Viini hotellist, oli räpane asutus, magamiseks käis kah. 

Päev algas päikesepaistes. Siiski panime juba paksemad riided selga. Oli kasuks. Tsehhi piiri ületasime 10: 15. Peatus bensukas, kus 25 kraadi. Sõites ei tundunud nii soe. Lõunamaa on ära hellitanud.

Poola piiri ületasime 12:45. Oli mõnus kiirtee, väga vähe autosid. Mõnus sõita...aga sellega tänane mõnu ka lõppes. Poolakad oskavad ehitada ilusaid ja suursuguseid kirikuid, teid paraku mitte. Tee-ehitus oli meil täna pidevalt tee peal ees. 3-e realine tee täiesti umbes, liiklus seisis täielikult. Sain jälle endamisi tänade, et me mootorrattaga oleme. Itaalia ummikutes oli see liikluvahend väga abiks. Oligi norm, et motikad ja rollerid igalt poolt mööda, vahelt sõidavad. Kasutasime ka täna seda varianti, kuid ega poolakad nii mõistvad pole. Ummikus oli nii mõnigi Eesti tõutunnustega sõiduk. Lõbustasin ennast lehvitamisega. Horvaatias, Itaalias, Austrias remonditakse kiirteid nii, et liiklus sujub....üks rida mõlemas suunas on avatud, sõidetakse 100-ga. Aga poolakad...remondivad mõlemat sõidurada korraga ja siis liiklus on suunatud vahepeal vastassuunda ja siis tekivad väga suured tropid autodest. Kui me oleksime autoga, istuksime endiselt keset Poolat. 

Ühte bensukasse kiirteelt maha pöörates, tegi tsikkel väga kahtlast häält, Riho kartis, et miskit lendas küljest ära. Aga vist mitte....keset Poola metsa mind vähemalt ära toodi.

Mälestus putukatest Riho visiiril.

Motikast tuleb kahtlast kõrinat, miskit käib kuskil vastu. Ratas on ikka vatti saanud kõvasti. Mu tagumine pool on seda tundnud. Poola teed on muidugi kohati väga fenomenaalsed. Augud ja kõrgemad kohad. Mu selgroog on mikromõrasid täis. Motikale mõjus seekord hästi ketiõlitamine. 

Õu, õu, õu, mina teen sinust pilti!!!

 Soojendan külmetavat keha kohviga.

Poolas ööbimiskohtades kaardiga maksta ei saa (kogemus kahe näite põhjal :D). Oli vaja kohalikku valuutat välja võtta.

Tänane "onn". Tundub, et oleme järve ääres, aegajalt lööb välk järve pinna heledaks. 

Frustreeritud Riho.