Lõppsõna

See oli ELU kogemus. Ma tahan, et see veel kestaks. Sõites vihmas tagasi Eesti poole, tekkis veel suurem igatsus tagasi, kus on päike, sinitaevas, muretu elu (mainin siinkohal igaks juhuks ära, et mul on Eestis maailma olulisem põhjus).  

Ma valiksin mootorratta reisimisvahendiks iga kell uuesti. See on kiire...kiire ummikutes, kiire möödasõitudel (mis on turvaline). Meie reis oli planeeritud nii, et päevas oli vähe sõitu (kui jätta viimsed kolm päeva välja). Jõudis vaadata ümbritsevat (mul, kes ma istusin tagaistmel). Õde küsis, et miks me kauem ühel kohal ei olnud. Pikim paigalseis oli Horvaatias - 3 päeva. Rohkem ei oleks suutnud. Viimasel päeva tekkis juba rahutus. Hing tahtis sõitma minna ja kogeda. 

Eelnevalt kardetud võimalik seljavalu tekkimine osutus asjatuks. Tavaliselt jääb mul iga päeva õhtuks (arvutiga töö) selg kangeks, tihti on peavalud, reisil olles sellist probleemi ei olnud (jah, kui 980 km päev oli, siis lõpuks andis ülaselg tunda, kuid see on ekstreemne näide). 

Viimasel (sajusel) päeval, võttes veekindlaid pükse jalast (Leedus lootsin, et ülejäänud tee on kuiv), märkasin, et tagumiku peal on katkised lõhikud, nagu oleks noaga tõmmatud. Riho märkas juba varem, et ka nahkpükstel on nagu nõelaga tõmmatud triibud. Mõtisklesime, et millest mul püksid katki on läinud. Ju istusin millegi otsa. Selle hüpoteesi seadsin ma tegelikult kahtluse alla - ei ole võimalik, et ma nahkpükstega ja siis ka kilepükstega istun kuhugi samasse otsa. Eestis peatudes torkas Riho oma näpu katki müsteeriumi lahenduse otsa. Nimelt on motika istmest välja tulnud mingid naelad, mis minu peput torkisid (ei tundnud) ja sinna ma oma kilekad lõhki olengi rebinud.  

Lisaks Riho mainitud kõrghetkedele, kuulub minu listi ka Horvaatias Dubrovniku lähedal asuv pommitatud ja hüljatud jugoslaavlaste Kupari kuurort - olgugi, et mahajäetud ja tühjaks tassitud (samas koridorides oli praht seina äärde pühitud), kumas sellest läbi läinudaegade suursugusust.

Itaalia on koht, kuhu tahaks uuesti tagasi minna, sõita mööda küla- ja põlluteid (seekord olid ainult kiirteed). Järeldus (tunnistan, et eksisin varem): Itaalia on kalleim maa, mida külastasime, Tšehhi odavaim. Itaalias on vaieldamatult parim söök ja vein.

Mina olen valmis alustama tänasest uut reisi!

Elu on liiga lühike, et seda mitte nautida ja kogeda kõike, mis paneb meid elusana tundma.