kolmapäev, 2. juuli 2014

Père Noël...

Sõit läks täna kiirelt. Suht vähe distantsi oli ka. Viimane osa oli looklevate teedega külade vahel. Palju kallutamist, pidurdamist ja käiguvahetusi. Kuuliaukudega majakesi oli tõesti päris omapärane näha. Temperatuur oli sõites täiesti talutav. Seisma jäädes aga kippus kohe kõrvetama hakkama. Ei tea mis Itaalias saab. Kõige tobedam on see, et me pidime pakkima külma jaoks ka sõiduvarustust. Palavate ilmadega sõites ei ole kuidagi mahti vammuseid alla toppida. Siis tekib kohe probleem kuhu kõik asjad ära mahutada. Kohvrid on pidevalt pungil täis. 

Vaatan, et tagumine rehv hakkab kandiliseks kuluma. Palavad ilmad, täislast, Alpide laskumistel tagapiduri kasutamine ja palju kiirteid on oma töö teinud. Kiirteedel enam ei kipu väga üle 110km/h sõitma, et rehvi säästa. Nii või naa on see kiirus mugavam, kui 130-140km/h kaela treenimine. Eks näis kaugele ta vastu peab. Mingi 3000km on tal vist läbisõit praeguseks. Mustrit on veel alles küll aga ei oska kulumise kiirust ette aimata. Kui keskel hakkavad kulumisindikaatorid paistma eks siis peab vaatama, kus vahetatud saab. 

Homme tuleb suhteliselt pikk ots. Umbes 470km Dubrovnikusse. Tee peaks üsna ilus tulema. Mere kõrvalt jookseb. Siis oleme kohapeal kaks päeva ja pühapäeval siis praamiga 7 tundi loksumist üle Aadria mere Itaaliasse. 

Need tänased sedelikesed olid jah päris koomilised. Tükk aega mõtlesime mida see inglisekeelne tekstike tähendas. Mina lugesin seda nagu mingi välismaalane oleks kirjutanud pere Noel kohta. Kes kurat on pere Noel? Ja kuidas oleme meie nendega seotud. Kas pere Noel on eestlaste pere? Nagu ikka oli Googlel vastus olemas. Toksisin "pere noel" google otsingusse ja esimeseks vastuseks tuli wiki leht mingist prantsuse jõuluvanast: Père Noël 
Mõni hetk veel läks aega, et ots otsaga kokku viia. Mõtlesin kuidas praegune suvine aeg on jõuluvanaga või jõuludega seotud. Kas sellepärast,et motikas on punast värvi? Natuke pikemalt wiki lehte süübides hakkas koitma. Päeval kui parki matkama läksime võtsime kõik varustuse seljast (nahkkombedes ja kirssades pole just kõige meeldivam kõndida 25 kraadiga). Enamus stuffi pidime tsikli peale jätma (tagid, püksid, kiivrid). Need ühendame lukuga ratta külge. Saapad pidime aga tsikli kõrvale jätma. Ja siis tuligi kellegi elav fantaasia mängu. Nemad nägid meie saabastes nagu jõuluvana jaoks jäetud susse. Kahjuks polnud nad midagi meile sussi sisse poetanud...

Häid jõule...

1 kommentaar: